Eesti Virtuaalse Autospordi Liidu (EVAL) seitsmeetapiline Porsche Cup 2020 jõudis aastasse 2021, kui pidas 10. jaanuaril oma eelviimase etapi Hockenheimi 4,5 kilomeetrisel rajal 27 sõitja osalusel.

Sarja liider Risto Kappet juhtis enne sealset kaht sõitu Gert Raudsepa ees 57 punktiga. Ehk teisiti öeldes piisanuks Kappetile üldvõidu tagamiseks sellestki, kui ta oleks kaks korda Raudsepa tuules lõpetanud ja edu enne viimast etappi oleks olnud vähemalt 50 punkti.

Kappet ei jätnud aga midagi juhuse hooleks ning võitis kuuenda kvalifikatsiooni järjest. Juba tavapäraselt teenis esireast startimise õiguse ka Raudsepp, kes kulutas oma parimale ringile 0,229 sekundit kauem.

Esimene sõit kulges üllatavalt rahumeelselt. Üksikuid kokkupõrkeid muidugi tuli ette, aga võistlejate kiituseks tuleb öelda, et arutuid manöövreid peaaegu näha polnud. Kappet ja Raudsepp kadusid kiiresti teistel eest ja finišeerisidki kahel esimesel kohal 6,4-sekundilise vahega. Kolmanda koha pärast käis kogu sõidu tõsine võitlus nelja mehe vahel, kuid sealgi vahetati kohti haruharva. Lõpuks tuli kolmandaks Mario Vendla Kaspar Korjuse, Henri Siniku ja Illar Jürgensoni ees.

Teise sõidu algus oli märksa sündmusterohkem, sest esimesed 15 startisid avasõidu pööratud järjestuses. Selgus hakkas saabuma neljandal ringil, kui juhtima tõusis Korjus. Kappet oli sel ajal alles viies ja paistis, et 20-minutiline võistlusaeg enne lõpeb, kui ta Korjuse kinni püüab. Kolm ringi enne finišit oli Kappet siiski Korjuse tuules, aga viimane kaitses osavalt ja ega andnud Kappetile võimalust. Näis, et sellises järjekorras ületataksegi finišijoon, kui Kappet eelviimases kurvis ründas ja end mööda surus. Ent see polnud veel kõik: kuna möödasõit oli toimunud kollase lipu all, andis Kappet koha tagasi ja ruudulippu nägi esimesena siiski Korjus. Kappetile aga piisas sellest sarjavõidu tagamiseks kuhjaga. Ainus rivaal Raudsepp jäi juba stardis taha, teoreetilisedki lootused üldvõitja selgitamine viimasele etapile lükata haihtusid üheksandal ringil, kui ta pedaalide tõrke tõttu umbes pool minutit kaotas.

Nii kasvas Risto Kappeti edu Gert Raudsepa ees 74 punktini ja tagas enne viimast etappi endale üldvõidu. Esikohaga kaasneb ka peaauhind – sarja peasponsori, Porsche Tallinna esinduse Auto 100 välja pandud osalemine Porsche sõiduelamuse päeval Audruringil.

Kappet ees, Raudsepp järel, ülejäänud kaugel maas

Kui Raudsepp on tihti olnud hädas startidega, siis Hockenheimis õnnestus tal esimene lähe peaaegu ideaalselt. Tema õnnetuseks sai Kappet paigalt sama hästi minema, sailitas liidrirolli ning pääses juba paari esimese kurviga otsese rünnakuohu käest. Edaspidi vahe aina suurenes ning finišis edestas Kappet Raudseppa 6,429 sekundiga. Kappeti nimele jäi ka kiireim ring 1.42,053.

Nende järele moodustus aga peagi neljast autos koosnev rong, kus kolmandat kohta selgitasid omavahel Mario Vendla, Kaspar Korjus, Henri Sinik ja Illar Jürgenson. Esiti paistis kolmas koht langevat kindlalt Vendla saagiks, kuid rehvide kuludes jõudis ülejäänud kolmik talle järele. Vendla suutis kolmandat kohta siiski hoida. Nelikust parima stardi teinud Jürgenson oli kõigepealt sunnitud mööda laskma Korjuse ja siis ka Siniku ning ehkki äge rebimine nende vahel kestis finišijooneni (mahtusid lõpuks 0,9 sekundi sisse), kohad enam ei muutunud.

Vabalt võinuks sellesse heitlusse sekkuda ka neljandalt kohalt startinud Paul August Lääne, kuid tema võimalused haihtusid juba avaringil kahe pikaks läinud pidurdusega. Edasised 20 ringi võitles Lääne Jürgen Oppiga kaheksanda koha pärast ja ehkki korra õnnestus tal konkurendist mööduda, võttis Oppi hiljem koha tagasi.

Kõige õnnetumana võis end tunda ilmselt Sander Palu. Viimast ringi alustas ta 15. kohal, ent tegi kohe esimeses kurvis pirueti. Justkui olnuks sellest veel vähe, lõppes tal kütus paarkümmend sekundit enne finišijoone ületamist. Nii teenis 15. koha ja õiguse teist sõitu parimalt positsioonilt alustada hoopis Kalle Palmre.

Võistlus kulges üldiselt korrektselt ja „igavalt“, ju oli enamik startijaid võtnud teadmiseks, et algul rapsides saavad rehvid kiiresti otsas ja mõistlik on ressurssi ühtlaselt jaotada. Kui esimese ringi kokkupõrked välja arvata, siis suuri sõiduvigu eriti ei tehtud ja kamikaze-manöövreid ei üritatud.

Võit Korjusele, Kappet näitas spordimehe sisu

Teist, 20-minutilist sõitu parimalt positsioonilt alustanud Kalle Palmre suutis kohta hoida lausa kaks ringi, seejärel tõusis sõitu juhtima Lauri Laidna, kuid põhitähelepanu oli loomulikult Kappetil ja Raudsepal. Viimasel oli stardi eel veel õhkõrn võimalus väärata Kappeti ennetähtaegset sarjavõitu, pealegi startis ta üks koht eestpoolt. Paigaltvõtt oli neil taas võrdne, kuid esimeses kurvis jäi Raudsepp Vendla taha karpi ja Kappetil polnud möödumisega probleeme. Järgmises kurvikompleksis kasutas Kappet eessõitjate omavahelisi kemplemisi erakordselt osavalt ära ning tõusis juba kaheksandaks. Avaringi lõpetas Kappet siiski üheksandana, ent ikkagi kaks kohta Raudsepast eespool. Järgmisel ringil tõusis Kappet mööda ka Marko Holtsmannist, tema tuules tegi Illar Jürgenson ilmselt kogu päeva uhkeima möödumismanöövri, kui motodroomile sisenedes surus end samuti Holtsmannist ette. Nüüd oli Kappeti ja Raudsepa vahel juba kaks üsna kiiret autot.

Samal ajal hargnesid olulised sündmused ka võistlejaterivi tipus. Laidna asus kolmandal ringil küll juhtima, kuid Vendla istus tal otse tuules, kaugele maha ei jäänud ka Lääne ja Korjus. Veel ring edasi ning Vendla libiseski Laidnast mööda. Viimane pidi end nüüd aga kaitsma juba Lääne rünnaku eest, kuid seda tehes hindas olukorda valesti, sõitis Vendlale tagasipöördes kaks korda otsa ja lükkas värske liidri rajapiirdesse. Laidna tõusis uuesti juhtima, olukorda ära kasutanud Korjus aga surus end Läänest mööda, teiseks. Ja kui paar kurvi edasi läks Laidnal pidurdus pikaks, asus Kaspar Korjus võistlust juhtima. Ent vaid kolm sekundit temast tagapool oli Kappet viies ja Raudsepp kuues ning kuna sõita jäi veel üle 13 minuti, paistis kõik veel lahtine.

Veel ring edasi ning Kappet-Raudsepp liikusid juba neljanda-viiendana, kui Laur Uusmägi nende ees pirueti tegi. Seejärel õiendas Kappet kiiresti arved ka Laidnaga ja tõusis kolmandaks, kuid Raudsepal võttis möödasõidu vormistamine terve ringi ja vahe venis. Sama stsenaarium kordus ring hiljem. Lääne lasi tagasipöördes auto risti, Kappet möödus vaevata, Raudsepp pusis poolteist ringi ja mööda ei saanudki, sest tal hakkasid tõrkuma pedaalid. Üheksanda ringi viimastel meetritel Raudsepa hoog järsku rauges ja lõpuks jäi ta stardisirgele üldse seisma. Hiljem õnnestus tal küll jätkata, ent jukerdava USB-ühenduse tõttu kadumaläinud pool minutit ei võimaldanud 13. kohast enamat.

Sõita jäi veel neli minutit ja sisuliselt tagas Raudsepa draama Kappetile sarjavõidu. Kuid viimane oli vaid kaks sekundit liider Korjusest maas ja kuigi sõiduvõit poleks suures plaanis midagi muutnud, läks Kappet siiski täispangale. Ring hiljem oligi vahe olematu, kuid ehkki Kappet igal pidurdamisel jõuliselt lähenes, ei andnud Korjus talle möödumisvõimalust. Näis juba, et üritused jäävadki tulutuks, kuid viimase ringi eelviimases kurvis jättis Korjus „ukse lahti“, Kappet surus end talle kõrvale ja pärast paari kontakti ka ette. Viimasest kurvist väljudes läks Korjusel veel auto käest ja seinasõidust jäi napilt puudu. Kuid sõna otseselt viimastel meetritel enne finišijoont võttis Kappet hoo maha ning Korjus finišeeris esimesena, Kappet kaks autopikkust tagapool. Kütus lõppes? Tehniline rike?

Siiski mitte. Nagu Kappet ise selgitas, oli ta juba möödasõidule asunud, kui märkas kollaseid lippe (õigemini kollast vilkuvat tuld). Põhjus: eelviimases kurvis oli ringiga maha jäänud Sander Sasi teinud pirueti ning tema auto seisis risti rajal. Kuna kollase lipu all on möödasõit keelatud, andiski ta koha Korjusele tagasi.

Täpselt samasugune olukord tekkis neljanda koha selgitamisel, kus Henri Sinik oli juba asunud Laur Uusmägist mööduma. Siin järjestus siiski ei muutunud ja Uusmägi pälvis lõpuks isegi kolmanda koha. Tema ees finišeerinud Lääne sai avarii põhjustamise eest karistada ja tõsteti koha võrra tahapoole, neljandaks. Samal põhjusel sai nuhelda ka Sinik, kes kukkus viiendalt kohalt kaheksandaks. Nende vahele mahtusid veel Janar Tiitus viiendal, Marko Holtsmann kuuendal ja Siim Kallakmaa seitsmendal kohal.

Kiireim ring jäi ka teises sõidus Kappeti nimele ning oli kriipsuvõrra parem kui esimeses – 1.42,025. Kokkuvõttes aga kasvatas Kappet oma edu Raudsepa ees 74 punktile ning tagas ühes sellega ka Auto 100 poolt väljapandud peaauhinna – osalemise Porsche sõidupäeval Audruringil. Raudsepa edu kolmandal kohal oleva Henri Siniku ees on aga vaid 15 punkti, Sinik omakorda edestab Mario Vendlat 14 punktiga. Kuna viimase etapiga on võimalik teenida maksimaalselt 50 punkti, on ka kohad teisest neljandani veel lahtised. Viienda-kuuenda koha jagavad omavahel ilmselt Marko Holtsmann ja Paul August Lääne, kellel on punkte vastavalt 139 ja 134. Üldse on punkte teeninud 41 sõitjat.

EVAL Porsche Cupi seitsmes, viimane etapp sõidetakse 24. jaanuaril 2021 meie oma Audruringil. See on maailma esimene rFactor2 keskkonnas toimuv simulaatorivõidusõit, mille võistluspaigaks on Audruring.

EVALi kodulehekülg: http://www.simracing.ee
Võistluse videosalvestus: Auto 100 EVAL 2020 Porsche Cup @ Hockenheimring
EVAL Porsche Cupi tulemused

Järgmine artikkel

Eelmine artikkel